Rasedus muudab inimese keha palju – tuleb ju mahutada teine inimene omale sisse! Aga kas sa tead kui palju see inimese keha tegelikult muudab? Siin on väike nimekiri mõnedest vahvatest faktidest raseduse ja beebi ilmale toomise kohta.

Kuigi see pole mingi uudis, et emakas suureneb rasedusega, siis huvitav on teada kui palju. Kui enne rasedust on naise emakas umbes apelsini suurune, siis kolmandaks trimestriks võib seda võrrelda arbuusi suurusega. Üleüldse võib emakas suureneda 500-kordselt raseduse jooksul.

Journal of Reproductive Medicine väljastas uuringu, mille tulemused näitasid, et üle 167cm pikkadel naistel on rohkem võimalust sünnitada kaksikuid. Pikematel naistel on kõrgem teatud proteiinitase, mida väljastab nende maks. See tekitab suurenenud ovulatsiooni.

Jah, kõige pikem rasedus registreeriti 1945. aastal, kui Penny Diana Hunter’i laps tuli 100 päeva pärast eeldatud tähtpäeva. Pikemad, kui 9-kuused rasedused on tegelikult arvatust tavapärasemad. Paljude naiste rasedus võib kesta 10-11 kuud.

See imevara sündinud beebi on maailmas teadaolevalt esimene, kes nii noorena tervelt sünnituse vastu pidas. 5 kuusena ilmavalgust näinud laps käib ilusasti lasteaias ning on terve kui purikas.

Oleme kõik kuulnud igasuguseid “tõestatud” soovitusi, kuidas kutsuda sünnitust esile. Küll meie vanemad, sõbrannad ja ämmaemandad on soovitanud erinevaid meetmeid, näiteks vürtsika toidu söömine, jalutamine, seks. Kuigi need tunduvad väga loogilised lahendused, ei ole ükski neist teaduslikult tõestatud.

Nibude stimuleerimine paneb sinu keha arvama, et sa üritad oma beebit toita. See tegevus vabastab hormooni oksütotsiini, mis soodustab sünnitustegevust.

Tähtis on meelde jätta, et iga keha on erinev ja see meetod toimib ainult kehale, mis on valmis sünnitama.

Et lootele piisavalt hapnikuga rikastatud verd anda, suureneb ema veresisaldus kuni 50%. Kuid paljudel naistel võib siiski tekkida veres hapnikupuudus ja see võib tekitada “raseda aju” või siis hajameelsust.

Suurenenud veresisaldust aitab pumbata kehas ringi suurenenud süda (küll on kehad imelised). Samuti võivad suureneda naiste jalad täitsa numbri võrra.

Kindlasti oleme me kõik erinevad ja osadel inimestel on võimalus suurem ja teistel väiksem. Üleüldine kokkuvõte tehtud uuringutest on aga näidanud, et keskmine protsent 30-aastastel rasestuda on 20%. 40-aastastel on see võimalus vähenenud 5%’ni.

Rasedas naises kasvab platsenta – lisa organ, mis toodab hormoone. Neljandas trimestris rase naine võib toota ühe päeva jooksul östrogeeni rohkem, kui mitte-rase naine kolme aasta jooksul.

Vastupidiselt üldisele arvamusele, beebid võivad sündida hammastega. Uurimused on näidanud, et iga 2000 lapse kohta, üks neist kasvab hambaga.

Neid hambaid kutsutakse sünnihammasteks ja neid võib lasta arstil eemdada, et vältida lämbumisohtu, kuna need hambad on tihti lahtised.

Umbes nelja kuuse lootena hakkavad lapsed sinu sisse pissima. Nad urineerivad umbes üks liiter päevas.

Kui selle teadmine ei ole sind ära ehmatanud, siis mis sa arvad kuhu see pissi läheb? Muidugi ringlusesse, kuna nad joovad seda. Me oleme seda kõik teinud!

Kui me oleme arvanud, et beebid hakkavad alles pärast sünnitamist nutma, siis tuleb välja, et ei! Lapsed nutavad juba emakas, kuid sealse vedeliku tõttu me seda ei kuule.

Tüdrukutel arenevad välja kõik vajaminevad munarakud juba emakas. Poistel tekivad spermarakud alles puberteedieas.

See number on kolmekordistunud viimase 10 aasta jooksul.

Hormoonidel on tähtis osa raseduse ajal. See annab teile loomuliku letargia (vaimse lõtvuse), veendumaks, et te ei tee midagi pingutavat, mis võib mõjutada arenevat loodet.

See küll ei ole teaduslikult tõestatud, aga lihtsalt pane tähele kui palju inimesi naeratavad sinu rasedat kõhtu vaadates. Uus elu on vinge ja põnev ning tekitab inimestes just seda tunnet.